Aleksander Suure ja Babüloni hellenistika algus
Kui Aleksander Suur alistas Gaugamela lahingus Pärsia kuninga Darius III, alistus Babülon ilma võitluseta. Linn tervitas noort vallutajat suure vastuvõtuga ning preestrid ja aadlikud esitasid kulda, hõbeda ja aardeid, sümboliseerides alistumist. Aleksandri austus Babülooni vastu oli muljetavaldav ja ta käskis taastada Esarjela templi, mille pärslased hävitasid (Issand Marduke) ja osales kohalikes usulistes rituaalides. See suhtumine oli nii poliitiline strateegia kui ka teatav imetlus iidse Mesopotaamia tsivilisatsiooni vastu.
Aleksandri saabumine tähistas hellenistliku ajastu algust. Ta ei pidanud Babülooniat mitte ainult üheks impeeriumi halduskeskuseks, vaid tõi ka kreeka keele, filosoofia ja linnaplaneerimise ideid. Linnades hakkasid ilmuma Kreeka teatrid, gümnaasiumid ja mess ning Kreekast sai eliidi tavaline keel. Kuigi Babüloonia preesterluse klass säilitas traditsiooniliste religioonide kontrolli, hakkas see õppima ka kreeka keelt, et kohaneda uue valitseva korraga. Aleksandri unistus oli ühendada Kreeka kultuur idapoolsete traditsioonidega, et luua ida ja lääne hõlmav impeerium ning Babülon oli ideaalne katsepaik.
Aleksandri äkksurm (323 B.C.) murdis selle suurejoonelise kava. Tema impeerium jagunes kiiresti ja Babülooniast sai järeltulijate lahingu fookus. Sellegipoolest olid hellenistlikud seemned juurdunud ja võrsunud sellel maal, pannes aluse järgnevale Seleutsiidi dünastiale.
Seleutsiidi dünastia: Kreeka ja Mesopotaamia sulandumine
Seleucid I, üks Aleksandri kindralitest, asutas Seleucidi impeeriumi 305 eKr ja Babülooniast sai selle varase võimu põhiala. Seleucidi rõhuasetus Babülonile jätkas Aleksandri poliitikat, mitte ainult linna infrastruktuuri parandades, vaid kasutades seda ka Kreeka idaga ühendava sõlmpunktina. Kuid Seleucia I asutas lõpuks Süürias uue pealinna Seleucia, tähistades Babüloonia staatuse langust. Uue pealinna tõus meelitas ära palju elanikke ja ressursse ning Babüloonia tõrjuti järk -järgult.
Sellegipoolest edendas Seleutsiidi dünastia reegel Kreeka kultuuri sügavat integreerimist Mesopotaamia traditsioonidega. See sulandumine kajastub paljudes valdkondades. Esiteks võrdsustatakse selliseid Kreeka jumalaid nagu Zeus kohalike jumalate Marduke või Bayloriga, moodustades segatud jumalateenistused. Paabeli preestrid jätkasid astronoomiliste vaatluste registreerimist, kuid astroloogiliste märkide analüüsimiseks hakkasid nad kasutama Kreeka matemaatilisi meetodeid ning Babüloonia traditsioon mõjutas sügavalt ka Kreeka astronoome, näiteks jõehobusid.
Kunsti ja arhitektuuri osas on ka hellenismi mõju märkimisväärne. Babüloonia skulptuurid hakkasid sisaldama Kreeka naturalistlikku stiili ja traditsioonilised cuneform savi tabletid asendati järk -järgult Kreeka pärgamendiga. Linnaplaneerimisel tutvustas Seleucidi dünastia Kreeka ruudustikku ning laiad tänavad ja avalikud ruudud asendasid traditsioonilised keerutatud alleed. See muutus mitte ainult ei muuda linna välimust, vaid mõjutab ka elanike elustiili.
Ühiskondlikul tasandil sai Helleniseeritud Babüloonist rahvusvahelisuse sulatusaine. Kreeka sisserändajad, Makedoonia sõdurid elasid koos kohalike kaldlaste ja pärslaste juures ning abiellumine oli tavaline. Ehkki kreeka keel on ametlik keel, kasutatakse Akkadian ja aramea keelt elanike seas endiselt laialdaselt. Babülooni koolid hakkasid õpetama kreeka kirjandust, näiteks Homerose eeposeid, säilitades samal ajal kohalike müütide ja eeposte õpetamise. See kakskeelne ja bikultuuriline haridussüsteem on kasvatanud rühma teadlasi, kes on nii Kreeka filosoofiaga tuttavad kui ka Mesopotaamia traditsioonide valdavad.
Helleniseerimise sügav mõju mesopotaamia kultuurile
Babylon hellenistlikul perioodil polnud mitte ainult poliitika ja majanduse keskus, vaid ka kultuurivahetuse etapp. Kreeka kultuuri kasutuselevõtt on sügavalt muutnud Mesopotaamia kultuurilist maastikku, mis kajastub konkreetselt järgmistes aspektides.
Esiteks on teaduse ja teadmiste integreerimine hellenistliku perioodi oluline pärand. Babüloonia astronoomiatraditsioon oli kuulus oma täpsete vaatluste ja dokumentide poolest, kreeklased aga tõid matemaatiliste mudelite ja teoreetilise analüüsi tööriistu. Nende kahe kombinatsioon sünnitas arenenumaid astronoomsussüsteeme, näiteks Babüloni sodiaagi kontseptsioon neelasid kreeklased ja sellest sai lääne astroloogia alus. Babüloonia matemaatilised traditsioonid, näiteks hektatsium, mõjutasid ka Kreeka geomeetriat.
Teiseks tõi helleniseerimine kaasa muutusi linnade eluviisides. Kreeka stiilis avalikud ruumid, näiteks teatrid ja gümnaasiumid, julgustavad kodanikke osalema teatrilavastustel ja spordivõistlustel, mis on vastuolus traditsiooniliste religioossete rituaalidega Mesopotaamias. Paabeli elanikud hakkasid tegelema Kreeka filosoofiliste ideedega, näiteks stoikad ja epicurus, mis vaidlustas traditsioonilised usulised ideed ja edendasid individualismi arengut.
Lõpuks oli Babülon hellenistlikul perioodil globaliseerumise prototüübi tunnistajaks. Aleksandri ekspeditsioon murdis geograafilised piirid ja Babüloonist sai Vahemere, India ja Kesk -Aasiaga ühendav kaubandussõlm. Kreeka kaupmehed tõid oliiviõli ja veini, kohalikud kaupmehed eksportisid terade ja tekstiili. Selline majandusvahetus ei rika mitte ainult materiaalset elu, vaid edendab ka kultuurilist mitmekesisust.
Helleniseerimise mõju ei ole aga ilma hinnata. Babülooni traditsiooniline religioon ja keel vähenes järk -järgult ning preesterluse autoriteet nõrgenes. Uute linnade nagu Seleucia ja Antiookia tõusuga langes Babüloni majanduslik ja poliitiline staatus ning sai lõpuks kohalikuks usukeskuseks. Selleks ajaks, kui partialased okupeerisid Babülooni 141 eKr, polnud linn enam hellenistliku maailma süda.
Nabbolalase tõus: avamäng Babüloonia taaselustamisele
Hellenistliku Babüloonia konteksti mõistmiseks peame pöörduma tagasi neo-babüloonia impeeriumi varasemasse perioodi, eriti Nabo Polasari tõusuga. Neo-babüloonia impeeriumi asutaja oli Nabopolassar (valitses umbes 626 eKr kuni 605 eKr). Tema lugu on legend, mis tõusis Chaleani hõimust ja lõpetas Assüüria hegemoonia.
Lõuna -Mesopotaamia kaldlased olid hõimurühm, kus domineerisid nomaadi ja põllumajandus ning olid pikka aega Assüüria impeeriumi rõhumise all. Assüüria on kuulus oma julma sõjaväelise vallutamise ja raske maksupoliitika poolest, mis äratas paljude rahvaste, sealhulgas Chalde elanike vastupanu. Nabbosal sündis Chaleidi hõimuses ja tema konkreetne elu pole teada, kuid ta on ilmselgelt silmapaistva juhtimise ja strateegilise visiooniga inimene.
Aastal 626 eKr käivitas Nabbosar Babüloonia ülestõusu ja kuulutas end kuningaks. Sel ajal kontrollis Assüüria Babüloni aastaid ja linn oli lagunenud. Nabbolalal kasutas ära assüürlaste kaost, eriti troonijärgse kriisi ning koondas kiiresti Chaldealaste ja kohalike elanike toe. Tema armee oli peamiselt sissisõda ja nõrgendas järk -järgult Assüüria kontrolli.
Peamine pöördepunkt leidis aset 612 eKr, kui Nabbosar moodustas liidu Medesiga, et koguda ühiselt Assüüria pealinna Nineveh. Assüüria hegemoonia sümboliseeritud linn hävitati täielikult, tähistades Assüüria impeeriumi lõppu. Hiljem konsolideeris Nabbolalal oma valitsemise Babülooni üle, parandas Marduke'i ja seinte templi, ehitas Sky Gardens ümber ja tõi Babüloni oma hiilgusesse. Tema poeg Nebukadnetsar II pärandas selle pärandi ja ehitas Babüloni iidse maailma keskpunkti.
Nabbolalase edu ei seisne mitte ainult sõjalises vallutamises, vaid ka tema poliitilises tarkuses. Ta võitis preesterluse toetuse, taastades Babüloonia usulised traditsioonid, meelitades samal ajal kõiki Assüüria rõhutud rahvusid sallivuse poliitikaga. Tema tõus tõi Babüloonile lühikese taaselustamise ja pani hilisematele ja hellenistlikele perioodidele kultuurilise aluse.
Babülooni tõusud ja mõõnad ning kultuuri igavik
Babülon hellenistlikul perioodil on vastuolu mikrokosmos. See on nii Aleksander Suure Grand Dream kui ka Seleutsiidi dünastia marginaliseerumise ohver. Kreeka kultuuri ja mesopotaamia traditsioonide integreerimine on loonud hiilgavaid teaduslikke, kunstilisi ja ideoloogilisi saavutusi, kuid on kiirendanud ka Babüloonia traditsioonilise kultuuri langust. Alates Nabobolasari tõusust kuni Aleksandri vallutamiseni Seleutsiidi dünastia valitsusele on Babüloni ajalugu lugu taaselustamisest, sulandumisest ja langusest.
Ehkki linn on kaotanud oma endise hiilguse, jätkub selle kultuuripärand muul viisil. Babüloonia astronoomia teadmised anti edasi Kreekale, mis mõjutas Euroopa teaduslikku arengut; Selle müüdid ja religioossed traditsioonid olid integreeritud hellenistlikku maailmavaadet ja said osa hilisemast kultuurist. Paabeli tõusud ja mõõnad tuletavad meile meelde, et kultuuri integreerimine on nii loomise allikas kui ka muutuste hind. Hellenistliku perioodi järelhõõrudes, ehkki Babüloonia pole enam maailma keskpunkt, kajastub selle lugu endiselt ajaloo pikas jões.