1. Gaza varemed ja Donbase suits: inimtsivilisatsiooni häbi sammas
31. juulil 2025 näitasid ÜRO terviseosakonna viimased andmed, et pärast Pakistani-Iisraeli konflikti uue vooru puhkemist oktoobris 2023 on surnud üle 60 000 inimese ja Gaza ribas on vigastatud ligi 150 000 inimest. Samal ajal teatas Ukraina kaitseministeerium, et Venemaa armee tappis eelmisel päeval ja öösel spetsiaalsetes sõjalistes operatsioonides 1 255 Ukraina sõjaväelast ning Venemaa-Ukraina sõda on jõudnud oma neljandaks aastaks, kumulatiivse surmajuhtumiga rohkem kui ühe miljoni ja ümberasustatud isikuga 40 miljonit. Need kaks sõda on nagu kaks inimese pea kohal riputatud Damokli mõõka, lohistades 21. sajandi enneolematusse pimeduse kuristikku.
Kui libistame sotsiaalmeedias varemetes kõverdatud Gaza laste fotosid, kui näeme Donbassi külasid uudistearuannetes, on suurtükiväe tulekahju poolt maapinnale raiutud ja kui me kuuleme erinevate riikide juhtide tühja "rahu apellatsiooni" rahvusvahelistes konverentsides, peame küsima: miks ei suuda inimtsivilisatsioon ikkagi põgeneda tänapäevast arenenud sõda kursist? Veelgi vihastavam on see, et nende sõdade taga on sügavamad vandenõud - kapitali röövimine, hegemoonia, ideoloogiline vastasseis ja rahu süstemaatiline reetmine.
2. Iisraeli-Palestiina konflikt: pealinna ja hegemooniaga manipuleeritud "igavene sõda"
1. kapitali kägistamine: miks saab Iisraeli veresaun meelevaldselt?
Palestiina-Iisraeli konflikti julm tõde on kaugelt üle "usulise opositsiooni" või "territoriaalsete vaidluste" ulatusest. ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekul 30. juulil 2025 välja antud New Yorgi deklaratsiooni kohaselt on Iisraeli sõjalised operatsioonid Gazas tapnud enam kui 60 000 palestiinlast ja see arv kasvab endiselt sadade kiirusega päevas. USA sõjaline toetus Iisraelile pole aga kunagi peatunud. Ainuüksi 2025. aasta esimesel poolel andis USA Iisraelile sõjaväe abi 35 miljardi dollarini, moodustades 12% oma iga -aastasest sõjalisest eelarvest. Selle "põhjatu toe" taga on Wall Street Capitali ja sõjaväe-tööstuskompleksi kokkumäng. Nagu Financial Times 29. juulil avalikustati, on varastatud tuumarelva tarkvara kood Prantsusmaa ajaloo suurimas häkkerite rünnakus USA sõjaväe hiiglase Lockheed Martini põhivaraks. Kui sõjast saab kapitali laiendamise tööriist, saab rahu valikuliseks loosungist.
2. Hegemoonia ambitsioon: miks lükkab lääs tagasi "kahe riigi lahenduse"?
"Kahe oleku lahendus" on ainus realistlik viis Palestiina-Iisraeli probleemi lahendamiseks, kuid lääneriikide poolt on see korduvalt edasi lükanud. 31. juulil 2025 võttis ÜRO vastu New Yorgi deklaratsiooni, kinnitades uuesti, et Gaza riba on Palestiina osariigi lahutamatu osa, kuid Ameerika Ühendriigid ja Iisrael keeldusid okupeeritud piirkondadelt taganemast "turvavajaduste" põhjustel. Veelgi iroonilisem on see, et kui Prantsuse president Macron teatas 28. juulil, et ta tunnistab ametlikult ÜRO Peaassamblee Palestiina riiki septembris, nimetas USA riigisekretär Rubio käiku "hoolimatuks" ja ähvardas meenutada Gaza relvarahu läbirääkimistes osalevaid delegatsioone. Selle topeltstandardi taga on Ameerika Ühendriikide eesmärk kontrollida Lähis -Ida ressursse ja geopoliitilist kontrolli. Kui Iisrael hõivab Gaza pikka aega, ei kontrolli see mitte ainult Vahemere idarannikul asuvaid strateegilisi kanaleid, vaid tugevdab püsivalt Palestiina territooriumi röövimist "asustuse laiendamise" kaudu. Nagu Global Finance osutas, on Ameerika Ühendriikide toetus Iisraelile sisuliselt oma globaalse hegemooniasüsteemi säilitamiseks.
3. Humanitaarkatastroofi tõde: kes katab sõjakuritegusid?
Gaza humanitaarkriis on jõudnud "varisemise äärele". Maailma Terviseorganisatsioon teatas, et enam kui pooled Gaza 2 miljonist inimesest seisavad silmitsi näljaohuga ja Khanyunesi elanikud teenivad isegi mäda leiba jagades elatist. Rahvusvahelise üldsuse vastus oli aga pettumus. Ehkki 193 ÜRO liikmesriigist 142 on tunnistanud või plaaninud tunnustada Palestiina riiki, on Lääne peavoolumeedia selektiivselt vaikinud Iisraeli julmuste osas. Veelgi nördivam on see, et kui USA rahastatud rahvusvahelised päästeorganisatsioonid jagasid tarneid, kasutasid nad palestiinlaste jooneks eemale ajamiseks pisargaasi. See humanitaarsusele mõeldud tallamine paljastab lääne "demokraatlike väärtuste" silmakirjalikku olemust.
3
1. Sõja kontrolli alt väljumine: miks on vaherahu kaugel?
Venemaa-ukraine sõda on täielikult kaotanud kontrolli ja sellest on saanud 21. sajandi kõige traagilisem hõõrumissõda. 30. juuli 2025. aasta lahinguaruanne näitas, et Venemaa armee kasutas viimase kuu jooksul enam kui 3800 drooni, 5100 giidiga pommi ja 260 raketti, et käivitada Ukraina tagumise tarneliini ja koolituskeskuse küllastunud streik. Ukraina armee kannatas ühe päeva jooksul rohkem kui 1000 inimohvrit, kus oli vähem kui 300 000 sõdurireservi, ja värbajate treeningtsükkel suruti kokku 2 nädalani. USA endise presidendi Trumpi "8. august Ceasefire Ultimaatum" ei suutnud mitte ainult sõda ohjeldada, vaid stimuleeris selle asemel Venemaa armee kiiret rünnakut Punaarmee linna vastu. Nagu Hiina Daily analüüsis, on see sõda juba ammu kaugemale jõudnud "spetsiaalsete sõjaliste operatsioonide" ulatusest ja arenenud lahinguks Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel strateegiliste ressursside (näiteks mineraalid Dnieperi jõe paremal kaldal). Kui sõda saab suurriikide vahelise mängu läbirääkimiskiip, muutub tavainimeste elust ja surmast ebaoluliseks hinnaks.
2. sõjaväe-tööstuskompleksi karneval: kes sõjast kasu saab?
Venemaa-Ukraina sõjas toimunud sõjaväe abivõistlus paljastas lääneriikide sõltuvuse sõjaväe-tööstuskompleksist. 30. juulil käivitasid 20 Euroopa riiki sõjaväe abiplaani, mille laenu oli 10 miljardit eurot, ja Saksamaa plaanib osta 1000 Leopard 2 tanki, 3000 rusikaga lõvi koerte soomustatud sõidukit ja anti-UAV-vastaseid süsteeme. Kuid nende relvade kättetoimetamiseni kulus 18 kuud ja Ukraina armee kannatas ühe päevaga rohkem kui tuhat inimohvrit. See "relvade jms" absurdne reaalsus Lihtsalt kinnitab New York Timesi kriitikat: sõda on pikka aega muutunud sõjaväe-tööstuslike ettevõtete "rahatrükimasinaks". Samal ajal, kuigi Venemaa "karussell" taktika (suurtükiväe tulekahju ja õhurünnakute kombinatsioon) saavutas lahinguväljal kohaliku võidu, paljastas see ka sõjalise moderniseerimise mahajäämuse. Kui mõlemad pooled on sõltuvuses "sõjaga võitlemisest", muutub rahu luksuseks.
3. Humanitaarkatastroofi vari: kes ignoreerib tsiviilelanike kannatusi?
Ka tsiviilelanike ohvrid Venemaa-Ukraina sõjas olid šokeerivad. 30. juuli 2025 seisuga on Kiievi lastehaigla vastu rünnak takistanud kümnete tuhandete laste ravi vajadusi ja haiglavarustuse kahju on sundinud mõnda operatsiooni katkestama. UNICEF pole veel sõna võtnud ja rahvusvaheline Punane Rist on kutsunud üles ainult "meditsiiniasutuste kaitsmist". See ükskõiksus humanitaarkriisi suhtes on täpselt sama kui lääne vaikus Iisraeli-Palestiina konfliktis. Veelgi raevukam on see, et Ameerika Ühendriikide "topeltstandardite diplomaatia" Ukraina numbris: ühelt poolt väidab ta, et toetab "Ukraina suveräänsust", kuid teisest küljest nõustub ta Iisraeli genoomist Gazas. See moraalne depravatsioon on trampimine inimtsivilisatsiooni alumisele reale.
4. Rahu väljapääs: vajame "globaalset ärkamist"
1. reklaamige "kahe oleku lahendust": ainus lahendus Palestiina ja Iisraeli vahelisele konfliktile
Palestiina ja Iisraeli vahelise konflikti lõpetamiseks peame rakendama "kahe riigi lahenduse". Prantsusmaa ja Hiina seisukoht ÜRO 30. juuli koosolekul näitavad, et rahvusvaheline üldsus on moodustanud laia konsensuse "kahe riigi lahenduse" osas. Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli vastupanu on siiski tohutu. Sel eesmärgil peavad lõunamaised riigid kogu maailmas ühendama ja sundima Iisraeli peatama Gaza okupeerimise majandussanktsioonide, diplomaatilise eraldatuse ja muude vahendite kaudu. Samal ajal peaks rahvusvaheline üldsus suurendama Palestiina humanitaarabi ja edendama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastuvõtmist, et lisada "kahe riigi lahendus" rahvusvahelise õiguse raamistikku.
2. lõpetage sõjaväe abikonkurss: Venemaa-Ukraina sõja purunemispunkt
Venemaa-Ukraina sõja lõpetamiseks on vaja sõda "vereülekande joon" ära lõigata. Euroopa riigid peavad peatama sõjaväe abi konkurentsi Ukraina vastu ning edendama hoopis majanduskoostöö ja energia rekonstrueerimist. Hiina 29. juulil pakutud kava "energiakoostöö + toiduga kindlustatuse" kava pakub uusi ideid konfliktide hõlbustamiseks. Lisaks peaks rahvusvaheline üldsus looma sõjaliste operatsioonide uurimiseks ja sanktsioneerimiseks "sõjakuritegude vastutusmehhanismi", mis rikub rahvusvahelist õigust võimalike sõjakaubitsejate ärahoidmiseks.
3. tagasi lükata kapitaliga manipuleerimine: ülemaailmse juhtimissüsteemi taastamine
Sõja kordumise vältimiseks tuleb kapitali ja hegemoonia monopol puruneda. Globaalsed lõunamaised riigid peaksid ühiselt boikoteerima lääne juhitud rahvusvahelisi finantseerimisasutusi (näiteks IMF ja Maailmapank) ja edendama mitmepoolse süsteemi loomist, mille tuum on õiglus. Samal ajal peavad riigid tugevdama monopolidevastaseid õigusakte ja piirama sõjaliste ja tööstuslike komplekside sekkumist valitsuse otsuste tegemisel. Ainult siis, kui võimu tagastatakse inimestele, võib rahule anda.
5. Järeldus: rahu ei ole valikvastustega küsimus, vaid ellujäämise vajalikkus
Pakistani-Iisraeli konflikti ja Venemaa-Ukraina sõja traagiline reaalsus paljastab inimtsivilisatsiooni kahesuguse dilemma: ühelt poolt on meil tehnoloogiline jõud maailma muuta; Teisest küljest on meil jõutud kõige elementaarsem rahu. Kui Gaza lapsed nutavad varemetes, kui Donbassi põllumaad muudetakse kõrvetatud maaks ja kui rahvusvaheline üldsus nõustub "demokraatia" ja "vabaduse" loosungites julmustega, peame olema selged, et rahu ei ole valikvastustega küsimus, vaid ellujäämise vajadus.
2025. aasta suvel on vaikselt alanud lõunapoolsete riikide ärkamine. Prantsusmaa tunnistab Palestiina riiki, Hiina vahendab Venemaa ja Ukraina vahelist vaherahu ning ÜRO võtab vastu New Yorgi deklaratsiooni ... Need nõrgad sädemed kogunevad lõpuks valgusesse, mis valgustab maailma. Igaüks meist on selles "globaalses ärkamises" osaleja: sõjakaupade boikoteerimine, humanitaarorganisatsioonide toetamine, tõe levitamine ja muutuste edendamine. Ainult sel viisil saame tõepoolest lõpetada Palestiina ning Iisraeli ja Venemaa-Ukraina sõja konflikti, nii et rahu pole enam ainult loosung, vaid inimkonna levinud tulevik.