Budismi võib Hiina maal juurduda, võrsuda ja kasvada, omistada järgmistele punktidele:

1. kultuuriline sobivus ja integratsioon

Budistlikud õpetused sobivad loomulikult Hiina traditsioonilise kultuuriga. Budismi rõhutatud põhjuse ja tagajärje, reinkarnatsiooni ja reinkarnatsiooni mõisted võivad mingil määral täiendada Hiina traditsioonilisi mõtteid, näiteks konfutsianistlik eetika ja taoistlik loodusfilosoofia. Budismi "tühjus" ja taoismi "mitte midagi" on filosoofilisel tasandil sarnasusi, mõlemad rõhutavad materiaalse maailma piirangute ületamist ning vaimset vabadust ja vabanemist.

Budismi leviku ajal Hiinas on see pidevalt imendunud ja integreerinud Hiina kultuurielemente. Näiteks on budismi kombinatsioon traditsiooniliste Hiina festivalide ja rahva uskumustega moodustanud hiina omadustega budistliku kultuuri. Budist Guanyin Bodhisattvale on Hiinas antud rohkem naiselikumaid omadusi, saades kaastunde ja tarkuse sümboliks ning rahvas kummardavad seda sügavalt.

2. sotsiaalsed vajadused ja psühholoogiline mugavus

Vana Hiinas olid sageli sotsiaalsed rahutused ja sõjad ning inimeste elu oli keerulises olukorras, nii et nad vajasid psühholoogiliselt mugavust ja ülalpidamist. Budistlikud õpetused pakuvad inimestele omamoodi vaimset kergendust ja mugavust, aidates neil silmitsi seista elu kannatuste ja ebakindlusega. Budistlikud õpetused, nagu kaastunne, kannatlikkus ja lahti laskmine, on positiivne mõju inimeste vaimse stressi leevendamisele ja nende mentaliteedi kohandamisele.

Budistlikud praktikameetodid ja zeni mõtted pakuvad ka Hiina haritlastele vaimset ülalpidamist ja mõtteviisi. Paljud kirjati ja luuletajad on otsinud meelerahu ja tarkuse valgustumist, harjutades budismi, luues seeläbi palju suurepäraseid teoseid kirjanduse, kunsti jms valdkonnas.

3. valitsejate toetamine ja edendamine

Ajalooliselt on paljud Hiina valitsejad toetanud budismi ja propageerinud seda isegi kui riiklikku usundit. Näiteks Põhja -Wei dünastia keiser Xiaowen ja Tangi dünastia Wu Zetian kiitis väga väga budismi ja ehitasid suure hulga templeid, et toetada budistlike pühakirjade tõlkimist ja levitamist. Valitsejate toetus andis tugevad poliitilised garantiid budismi leviku kohta Hiinas.

Mõned budistlikud õpetused on kooskõlas ka valitsejate poliitiliste vajadustega. Näiteks aitavad budismi rõhutatud kannatlikkuse ja kuulekuse mõisted säilitada sotsiaalset stabiilsust ja autoriteeti võimu all. Karma budistlik teooria pakub ka valitsejatele moraalset piirangut ja hoiatust, ajendades inimesi järgima sotsiaalset korda ja seadusi.

4. budismi enda kohanemine ja muutused

Budismi leviku ajal Hiinas on see pidevalt ise kohanenud ja reformimist Hiina ühiskonna keskkonna ja vajadustega kohanemiseks. Budismi sektantlik eristamine ja õpetuste uuendus on muutnud budismi mitmekesisemaks ja lokaliseeritumaks. Näiteks Zeni tõus lihtsustab budistlikku praktikameetodit, rõhutades, et "osutades otseselt inimeste südamele, nähes olemust ja muutudes Buddhaks", mis on rohkem kooskõlas Hiina mõtteviisi ja elureaalsusega.

Budism on ka uuendanud ja arenenud kunsti, arhitektuuri, kirjanduse jms valdkonnas, moodustades hiina omadustega budistliku kunsti. Budistlik templi arhitektuur, skulptuurid, maalid jne. Kõik peegeldavad Hiina traditsioonilise kultuuri esteetilisi mõisteid ja kunstilist stiili ning neist on saanud Hiina kultuuri oluline osa.

5. munkade ja teadlaste kaastööd

Paljude väljapaistvate munkade ja teadlaste panus on samuti olulised tegurid budismi arendamisel Hiinas. Nad ei ole pühendunud mitte ainult budistlike pühakirjade tõlkimisele ja annotatsioonile, vaid levitavad ka budistlikke õpetusi ja ideid jutlustamise ja harjutamise kaudu. Näiteks on sellised mungad nagu Kumarajiva ja Xuanzang andnud suure panuse budismi levikusse Hiinas.

Hiina teadlastel ja Literatil on olnud oluline mõju ka budismi arengule. Uurides budismi filosoofiat, ajalugu, kirjandust jne, propageerisid nad budismi ja hiina kultuuri vahetust ja integreerimist. Paljud kirjati ja luuletajad on loonud budistlike teemade kirjandusteoseid, nagu luule, proosa, romaanid jne, et muuta budistlikud mõtted sügavamaks inimeste südames.

6. inimeste veendumused ja tavad

Hiinas on budismi laialdane levitamine tingitud ka üldsuse veendumusest ja praktikast. Budistlikud veendumused ja praktikameetodid on lihtsad ja hõlpsasti harjutavad ning sobivad tavainimestele osalemiseks. Budistlikest templitest on saanud inimeste jaoks oluline koht usuliste tegevuste tegemiseks ja vaimse lohutuse otsimiseks. Budistlikud festivalid, Dharma assamblee ja muud tegevused on äratanud ka paljude inimeste osalemist ning suurendanud budismi mõju ja ühtekuuluvust.

Budistlikud õpetused ja praktikameetodid pakuvad inimestele ka positiivset suhtumist ellu ja väärtustesse. Kaastunde, lahkuse, sallivuse ja muude budismi rõhutatud omaduste omadused aitavad kasvatada inimeste head moraalset kasvatamist ja inimestevahelisi suhteid. Budistlikud praktikameetodid, näiteks meditatsioon ja Buddha nime laulmine, pakuvad ka inimestele viisi, kuidas reguleerida oma keha ja vaimu ning leevendada stressi.

7. Budismi ja Hiina filosoofia koostoime

Budismi ja Hiina filosoofia vaheline koostoime on ka Hiinas selle arengu oluline tegur. Budistlik idee "tõelise tühjuse ja imelise eksistentsi" kohta on sügavalt seotud taoistlike filosoofiliste mõtetega, näiteks "tegevusetuse juhtimine" ja konfutsianist "keskmise tee". Budismi "vaakum" viitab asjade olemusele, et asjad on tühjad, samas kui "imeline eksistents" viitab asjade nähtusele. See idee kajastab dialektilist suhet "mitte midagi" ja "eksistentsi" vahel taoismis, rõhutades asjade relatiivsust ja muutumist.

Budistlik idee "sõltuvus ja tühjus" on kooskõlas ka konfutsianistliku ideega "heatahtlikkus". Budism rõhutab võrdsust ja kaastunnet kõigi olendite suhtes, mis langeb kokku konfutsianistliku kontseptsiooniga "heatahtlik armastab teisi". Budistlik idee "No ise" kajastab ka "tegevusetuse" taoistlikku ideed, rõhutades indiviidi ja looduse harmoonilist ühtsust.

8. budismi ja hiina kunsti integreerimine

Budismi ja Hiina kunsti integreerimine on ka selle arengu oluline ilming Hiinas. Budistlikud kunstivormid nagu templi arhitektuur, skulptuur ja maalimine mitte ainult ei kajasta budistlikke õpetusi ja ideid, vaid näitavad ka Hiina traditsioonilise kultuuri esteetilisi kontseptsioone ja kunstilist stiili. Näiteks Dunhuangis asuvate Mogao grottode seinamaalingud mitte ainult ei kujuta budistlikke lugusid ja õpetusi, vaid näitavad ka iidse Hiina kunstilisi saavutusi.

Hiinas on välja töötatud ja uuendatud ka budistlikud kunstivormid nagu muusika ja tants. Budistlikud muusikalised vormid nagu budistlikud laulud ja dharma assamblee pole mitte ainult usulise tähtsusega, vaid on saanud ka Hiina traditsioonilise kultuuri osaks. Budistlik tants, nagu näiteks "Jumala tants" Tants Tiibeti budismis, demonstreerib ka budismi kunstilist võlu.

9. budismi ja hiina kirjanduse integreerimine

Budismi ja Hiina kirjanduse integreerimine on ka selle arengu oluline aspekt Hiinas. Budistlikud õpetused ja mõtted pole mitte ainult mõjutanud Hiina filosoofiat ja kunsti, vaid mõjutanud ka sügavalt Hiina kirjandust. Paljud kirjati ja luuletajad on loonud budistlike teemade kirjandusteoseid, nagu luule, proosa, romaanid jne, et muuta budistlikud mõtted sügavamaks inimeste südames.

Näiteks Tangi dünastia luuletaja Wang Wei luuletusi mõjutas budistlik mõte sügavalt ning tema teosed olid täis zeni ja filosoofiat. Laulude dünastia kirjaniku Su Shi proosa tsiteeris sageli budistlikke vihjeid ja ideid, näidates budismi tarkust ja valdkonda. Mingi ja Qingi dünastiate romaanid, näiteks "Teekond läände" ja "Punase kambri unistus", hõlmasid ka budistlikke elemente ja näitasid budismi mõju.

10. Budismi ja Hiina ühiskonna koostoime

Budismi ja Hiina ühiskonna koostoime on ka Hiinas selle arengu oluline tegur. Budistlikud õpetused ja praktikameetodid pakuvad mitte ainult inimestele vaimset ülalpidamist ja vabastamist, vaid annavad ka ühiskonnale moraalseid norme ja käitumisjuhendeid. Budistlikud õpetused, nagu kaastunne, kannatlikkus ja lahti laskmine, aitavad kasvatada inimeste head moraalset kasvatamist ja inimestevahelisi suhteid ning edendada sotsiaalset harmooniat ja stabiilsust.

Budistlik heategevusorganisatsioon on arenenud ka Hiinas. Paljud templid ja mungad on aidanud vaeseid ja haavatavaid rühmi almuste ja leevenduse kaudu, näidates budismi kaastundlikku vaimu. Hiinas on ka budistlikku haridust propageeritud. Paljud templid on avanud koole budistlike klassikute ja kultuuriteadmiste õpetamiseks ning paljude talentide kasvatamiseks.

11. Budismi ja Hiina poliitika koostoime

Budismi ja Hiina poliitika vaheline suhtlus on ka Hiinas selle arengu oluline aspekt. Ajalooliselt on paljud Hiina valitsejad toetanud budismi ja propageerinud seda isegi kui riiklikku usundit. Näiteks Põhja -Wei dünastia keiser Xiaowen ja Tangi dünastia Wu Zetian kiitis väga väga budismi ja ehitasid suure hulga templeid, et toetada budistlike pühakirjade tõlkimist ja levitamist. Valitsejate toetus andis tugevad poliitilised garantiid budismi leviku kohta Hiinas.

Mõned budistlikud õpetused on kooskõlas ka valitsejate poliitiliste vajadustega. Näiteks aitavad budismi rõhutatud kannatlikkuse ja kuulekuse mõisted säilitada sotsiaalset stabiilsust ja autoriteeti võimu all. Karma budistlik teooria pakub ka valitsejatele moraalset piirangut ja hoiatust, ajendades inimesi järgima sotsiaalset korda ja seadusi.

12. Budismi ja Hiina majanduse koostoime

Budismi ja Hiina majanduse vaheline suhtlus on ka Hiinas selle arengu oluline tegur. Budistlikud templid ja mungad ei mängi mitte ainult rolli religioossetes tegevustes, vaid mängivad olulist rolli majandustegevuses. Paljud templid on kogunenud palju rikkust maahalduse, kaubanduse ja muude meetodite kaudu ning neist on saanud kohalikus majanduses oluline jõud.

Budistlik heategevusorganisatsioon on ka majandusele positiivset mõju avaldanud. Paljud templid on aidanud vaeseid ja haavatavaid rühmi ALMSi ja leevenduse kaudu, leevendades ühiskonna majanduslikku survet. Budismi haridusel oli ka majandusele positiivne mõju. Paljud templid on avanud koole budistlike klassikute ja kultuuriteadmiste õpetamiseks, suure hulga andeid viljelemiseks ja ühiskonna majandusarengule panustamiseks.

13. budismi ja hiina kultuuri pärand

Budismi ja Hiina kultuuri pärand on ka selle arengu oluline aspekt Hiinas. Budismi õpetused ja mõtted ei mõjutanud mitte ainult paljusid valdkondi nagu Hiina filosoofia, kunst, kirjandus jne, vaid mõjutasid ka Hiina kultuuripärandit. Paljud budistlikud klassikud ja lood on saanud Hiina traditsioonilise kultuuri olulised osad ning neid on laialdaselt levitatud ja päritud.

Budistlikud templid ja mungad mängisid olulist rolli ka Hiina kultuuripärandis. Paljud templid levitasid budistlikke õpetusi ja ideid jutlustamise, praktikate harjutamise ja suure hulga talentide kasvatamise kaudu. Paljud mungad on edendanud budismi ja hiina kultuuri vahetust ja integreerimist, tõlkides ja annoteerides budistlikke pühakirju.

14. budism ja Hiina ühiskonna moderniseerimine

Budismi ja Hiina ühiskonna moderniseerimine on ka selle arengu oluline aspekt Hiinas. Kaasaegses ühiskonnas on budistlikel õpetustel ja ideedel endiselt oluline praktiline tähtsus. Budistlikud õpetused, nagu kaastunne, kannatlikkus ja lahti laskmine, on positiivne mõju inimeste vaimse stressi leevendamisele ja nende mentaliteedi kohandamisele. Budistlikud praktikameetodid, nagu meditatsioon ja Buddha nime laulmine, pakuvad ka inimestele viisi, kuidas reguleerida oma keha ja vaimu ning leevendada stressi.

Budistlik heategevusorganisatsioon on arenenud ka kaasaegses ühiskonnas. Paljud templid ja mungad on aidanud vaeseid ja haavatavaid rühmi almuste ja leevenduse kaudu, näidates budismi kaastundlikku vaimu. Budistliku hariduse põhjust on edendatud ka kaasaegses ühiskonnas. Paljud templid on avanud koole budistlike klassikute ja kultuuriteadmiste õpetamiseks ning paljude talentide kasvatamiseks.

kokkuvõttes

Põhjus, miks budism võib Hiinas õitseda, on mitmete tegurite kombineeritud tegevuse tulemus. Cultural fit and integration, social needs and psychological comfort, support and promotion of rulers, the adaptation and change of Buddhism itself, the contribution of monks and scholars, the belief and practice of the people, the interaction between Buddhism and Chinese philosophy, the integration of Buddhism and Chinese art, the integration of Buddhism and Chinese literature, the interaction between Buddhism and Chinese society, the interaction between Buddhism and Chinese politics, the Budismi ja Hiina majanduse, budismi ja Hiina kultuuri pärandi, budismi ja Hiina ühiskonna jms moderniseerimise vaheline interaktsioon pakuvad tugevat tuge budismi levitamisele ja arengule Hiinas. Budismi areng Hiinas pole mitte ainult rikastanud Hiina kultuuri varjundit, vaid andnud olulise panuse ka inimese vaimse tsivilisatsiooni ehitamisse.