Buddhal on süstemaatiline, praktiline ja operatiivne "vaimne opsüsteem", mis on Buddha poolt kõigile inimkonnale jäetud ülim elujuhend. See ei tugine jumalate kingitusele, vaid rõhutab vabanemise realiseerimist omaenda praktika ja kogemuste kaudu. Uurime täna neid kaheksa teed põhjalikult ja vaatame, kuidas need aitavad meil sel keerulisel ajal rahu, jõudu ja tõelist vabadust taastada.

1. Õige vaade - kujundage tunnetust ja vaadake maailma tõde

Kaheksakordse tee esimene ja kõige põhilisem samm on õige vaade. See ei viita lihtsale "korrektsele vaatele", vaid viitab sügavale ülevaatele ja korrektsele mõistmisele elu olemuse kohta. See on kõigi järgnevate tavade nurgakivi, nagu ka hoone vundament. Kui vundament pole kindel, kukub hoone kokku.

Õige vaate tuum on mõista " nelja üllast tõde ":

Kannatuste tõde : elu on sisuliselt "kannatav". "Valu" siin ei viita mitte ainult füüsilisele valule või kurbusele, vaid ka sügavamale "mittetäielikkuse", "mitte rahulolevale" ja "ebamugavale" olekule. See sisaldab:

Sünd, vanadus, haigus, surm: vältimatutest füsioloogilistest protsessidest põhjustatud valu.

  • Kohtumine vaenlaste ja vihkajatega: sunnitud saama läbi inimestega või asjadega, mis teile ei meeldi.
  • Hüvasti armastusega: eraldamine inimesest, keda armastate.
  • Ei saa seda: soov, kuid ei saa seda.
  • Viis agregaati on jõukad: kõige põhilisemad kannatused tulenevad seondumisest "minaga" (moodustavad viis vormi, tunde, mõtlemise, tahte ja teadvuse viis agregaati). See kiindumus ise on nagu põletav leek, luues lõputu ärevuse, hirmu ja rahulolematuse.

Praktiline õige vaade: kuidas seda elus rakendada?

Tunnistage ja aktsepteerige "kannatuste" olemasolu: lõpetage elus õnnetuse keelamine või põgenemine. Kui tunnete ärevust, vihast ja kurba, ärge suruge ega otsige kohe välist “uimastivastast”, vaid peatuge ja öelge endale: "Oh, see on" valu "ilming. See teadlikkus ise on õige vaate algus. Tunnistades, et "elu on olemuselt vigane", on esimene samm tarkuse poole.

2. Õige mõtlemine - mõistuse puhastamise allikas

Õige mõtlemine tähendab õiget kavatsust, motivatsiooni või mõtlemise kalduvust. See keskendub sügavaimale liikumapanevale jõule meie sees. Parempoolne vaade ütleb meile: "Milline maailm on" ja õige mõtlemine juhendab meid ", millises suunas peaksime kõvasti tööd tegema".

Buddha tõi välja, et kolm valu põhjustavaid põhimõttelisi kannatusi on ahnus, viha ja teadmatus. Õige mõtlemine on kolm head mõtlemist nende kolme mürgi vastas:

  • Nekkhamma-saṅkappa: kasvatage loobumist ja vähendage liigset ahnust ja sensoorse naudingu, materiaalse rikkuse, kuulsuse, rikkuse ja staatuse kiindumust. See ei ole paluda teil kohe kõigest loobuda, vaid tunnistada püsivuse põhjustatud piiranguid ja valu ning kasvatada mentaliteeti "vähem kui soove ja rahulolu".
  • Abyāpāda-saṅkappa: kultiveerige kaastunnet (Metta) ja lahkust (Karunā). Olge tingimusteta lahkus kõigi tundlike olendite (sealhulgas iseenda, sugulaste, võõraste ja isegi "vaenlase") vastu ning soov põgeneda kannatustest ja õnne saamiseks. Hoidke eemale vihast, vihkamisest, armukadedusest ja pahatahtlikkusest.
  • Kahjutu mõtlemine (avihiṃsā-saṅkappa): kasvatage mentaliteeti, mis pole haiget ega vägivaldne. See mitte ainult ei viita füüsilisele mitteharramisele, vaid hõlmab ka keelt ja mõtteid mitte-agressiooni, laimu ja mitte-kursi.

Praktiline positiivne mõtlemine: kuidas muuta sisemist viirust?

Harjutage "pausi", kui soov tekib: ärge käituge ega kaldu kohe, kui näete toodet, mis teile meeldib, ahvatlev võimalus või tugev naudingutunne. Peatage ja kasutage õiget vaadet: küsige endalt: "Kas see soov võib tuua püsiva õnne? Kas pärast rahulolu on uued soovid? Millist potentsiaalset valu see toob?" Selline paus ja peegeldus on "tõelise ahnuse mõtlemise" kasvatamine.

Konflikti ees seismisel alustage "kaastundeahelat": kui kellegagi on vaidlus või tunneb end solvununa, tekib viha (viha) kohe. Sel hetkel võtke mõned sügavad hingamised teadlikult ja proovige:

  • Mõista teist osapoolt: proovige mõelda teise partei vaatenurgast, mis on tema põhjus seda öelda/tehke seda? Kas ta kannatab ka mingisuguse valu?
  • Saada hea tahe: Öelge oma südames vaikselt: "Kas teil võib olla turvaline, võib olla õnnelik ja võite valudest eemale hoida." Isegi kui teine ​​osapool on "vaenlane", võib see harjutus teie südant tõhusalt pehmendada ja takistada viha eskaleerumist. See on tava "viha mõtlemiseta".
  • Kultiveerige igapäevaelus "lahkuse" harjumust: veeta iga päev paar minutit, et teha lihtsa "kaastundliku zen":
  1. Kõigepealt öelge endale: "Kas ma võin olla turvaline, kas ma võin olla õnnelik, kas ma võin olla terve ja võin olla rahulik."
  2. Siis öelge sama asi kellelegi, keda armastate.
  3. Öelge see neutraalsele inimesele (näiteks mööduja).
  4. Lõpuks proovige öelda kellelegi, kes paneb sind end keeruliseks tundma. See harjutus võib tõhusalt kujundada teie aju närviradu, mis on seotud firmaväärtuse ja ühendusega.

3. õige kõne, õige karjäär, õige elu - ehitage harmooniline väline elu

Õige vaade ja õige mõtlemine on sisemine tarkus ja puhastamine, samas kui õige kõne, õige karjäär ja õige elu on muuta see sisemine hüve väliseks, harmooniliseks, moraalseks käitumiseks ja elustiiliks. Need on kaheksakordse tee "ettekirjutused" osa, mis annab stabiilse aluse meditatsiooni ja tarkuse põhjalikuks arendamiseks.

1. õigeusk: kõne puhastamine

Buddha rõhutas, et sõnadel on suur jõud, mis ei saa mitte ainult inimestele nähtamatult haiget teha, vaid ka inimeste südameid rahustada. Õiged sõnad nõuavad nelja halba sõna vältimist:

  • Vale (vale): ärge öelge valesid ega petlikke sõnu. Ausus on usalduse nurgakivi.
  • Kaheküllased sõnad (liiga erimeelsused): ärge öelge midagi, mis hävitab teiste inimeste suhted. Ärge levitage õiget ja valet ega loo konflikte.
  • Halvad sõnad (halvad sõnad): ärge öelge ebaviisakalt, solvavaid, sarkastilisi või haiget sõnu. Sõnad peaksid olema õrnad ja lugupidavad.
  • Freak Sõnad (mõttetu vestlus): ärge rääkige mõttetu, mis on kasutu, hajutatud ja raisatud aeg. Sõnad peaksid olema sihikindlad ja sisukad.

Praktilised sõnad:

Enne rääkimist arendage harjumus "enne rääkimist kaks korda mõelda":

  • Kas see on tõsi? (Vältige valesid)
  • Kas selline hea kavatsus on? (Vältige pahatahtlikkust ja laimu)
  • Kas see on vajalik? (Vältige kergemeelset kõnet)
  • Kas see on õige aeg? (Vältige kahju ebaõigest ajastust põhjustatud kahju)

2. õige karjäär: käitumise puhastamine

Õige äri viitab õigustatud füüsilisele käitumisele ja tuum on järgida "viit ettekirjutust":

  • Mitte tapmine: austage kogu elu ja kasvatage kaastunnet. See hõlmab loomade tahtlikku tapmist ning laieneb ka vägivalla ja sõda toetamisele.
  • Ärge varastage: ärge võtke midagi, mida ei anta. Austage teiste omandiõigusi.
  • Ärge pange abielurikkumist: hoidke abielusuhtes lojaalsust, vältige ebaõigeid seksuaalsuhteid ja austage teiste inimeste emotsionaalseid ja füüsilisi piire.

Harjutage õiget tööd:

Võtke käitumise alumine rida kui "no kahju". Enne millegi tegemist mõelge: "Kas see käitumine teeb endale või teistele haiget? Kas see kahjustab keskkonda?" Valige käitumine, mis edendab harmooniat, tervist ja jätkusuutlikkust.

3. saatus: elatise puhastamine

Õige elu viitab elatise teenimisele seaduslikul ja moraalsel viisil. Buddha väitis selgelt, et teatud kutsealad võivad kahjustada otseselt või kaudselt ja neid tuleks vältida:

  • Kauplemisrelvad
  • Inimkaubandus (sealhulgas igasuguse ekspluateerimise vormis)
  • Tapetööstus
  • Uimastite, alkoholi, narkootikumide müümine
  • Pettuse ja hasartmängudega seotud tööstus

Harjutage õiget elu:

Mõelge oma karjääri- ja sissetulekuallikatele:

Kas teie töö kahjustab otseselt või kaudselt elu, hävitab keskkonna ja edendab ahnust või teadmatust (näiteks liigne turundus loob valesid nõudmisi)?

Kas teie töö edendab ühiskonna heaolu, tervist, harmooniat või tarkust?

Isegi kui te ei saa oma karjääri kohe muuta, saate valida aspektid, mis on oma praeguses töökohas võimalikult suure elu põhimõttega kooskõlas, ja valmistuda oma tulevaseks muutmiseks eetilisemaks karjääriks.

4. Õige hoolsus, teadlikkus ja keskendumine - ärkamise meditatsiooni praktika

Kui väline käitumine on reguleeritud (ettekirjutused) ja südamel on õige suund (õige vaade ja õige mõtlemine), on järgmine kaheksakordse tee "Samadhi" osa - õige hoolsus, õige teadlikkus ja õige kontsentratsioon. See on süstemaatilise meditatsioonitreeningu kaudu mõistuse otsese muundamise ja puhastamise põhietapp.

1. Õige hoolsus: neli õiglast hoolsust - kultiveerige aktiivselt häid tegusid ja kõrvaldavad kurjad teod

Edusammud ei ole pimedad jõupingutused, vaid tark ja suunaline hoolsus. See sisaldab nelja pingutuse aspekti (neli õiget):

  • Kurjus pole veel sündinud: püüdke ära hoida kurjade mõtteid ja kurja tegusid, mis pole veel tekkinud. Näiteks enne, kui viha tunne on plahvatav, takistage seda sügavalt sisse hingates ja suunates oma tähelepanu.
  • Kurjus on sündinud ja see kõrvaldatakse: proovige kaotada juba tekkinud kurjad mõtted ja kurjad teod. Näiteks kui olete aru saanud, et olete armukade, võtate initsiatiivi sellega kaastundega tegelemiseks.
  • Head asjad, mis pole veel tekkinud: püüdke edendada heade mõtete ja heade tegude tekkimist, mis pole veel tekkinud. Näiteks kultiveerib aktiivselt tänu ja heldemeelsust.
  • Suurendamiseks on toodetud häid asju: püüdke pidevalt suurendada ja tugevdada häid mõtteid ja häid tegusid, mis on juba tekkinud. Näiteks muudab kaastundliku Zeni pidev harjutamine kaastunnet tugevamaks.

2. teadlikkus: teadlikkus olevikust elamisest

Mindfulness on kaheksakordse tee äärmiselt kriitiline osa ja see on ka kõige populaarsem praktikameetod tänapäeval. See viitab selge ja otsustusvõimetu teadlikkusele praegusest füüsilisest ja vaimsest kogemusest. Te ei pea muutma tundeid ega mõtteid, vaid teadke nende olemasolu tõeselt.

Põhiharjutused:

  • Jälgige hingamist: istudes või kõndides keskenduge loomulikule sisse ja välja hingamisest. Olge ettevaatlik, et ära joosta (see on vältimatu) ja tooge see õrnalt tagasi ja ilma enesepõhiseta. See on keskendumise ja teadlikkuse kasvatamise alus.
  • Neli teadlikkust: Buddha õpetatud süstemaatilise teadlikkuse harjutamise meetod:

(1) Keha tähelepanelikkus: olge teadlik keha liigutustest (kõndimine, seismine, istumine, lamamine), kehahoiakud, kehakomponendid (nagu juuksed, hambad, luud) ja keha neljast elementist (maa, vesi, tuli ja tuul, st lahusus, vool, temperatuur ja liikumine).

(2) Mindfulness: teadlik erinevate tunnete tekkimisest, jätkumisest ja kadumisest. Eristada meeldivaid tundeid, kannatusi, ei kannatusi ega õnne, ning näete, et nad kõik on püsimatu.

(3) Mõistlikkus: teadlikkus meeleseisundist, nagu ahnus, viha, teadmatus, häiritud meel, keskendumismeel, vabastatud meel jne, kuid teadmine ja mitte kaasamine.

(4) Dharma tähelepanelikkus: teadlik erinevate psühholoogiliste nähtuste sünnist ja surmast (näiteks viis takistust: ahnus, viha, unisus, rahutus, kahtlus; seitse teadlikkuse punkt: mõte, dharma valik, hoolsus, rõõm, kergust, keskendumine ja hülgamine).

3. zhenging: sügav kontsentratsioon ja sisemine ühtsus

Õige kontsentratsioon on pideva teadlikkuse ja õiglase hoolsuse kaudu kõrge kontsentratsiooni, rahulikkuse ja ühtsuse seisund. See pole unine ega teadvuseta, vaid selge, stabiilne ja tajutav fookus. Kontsentratsiooni süvenedes saavad praktikud siseneda erinevasse meditatsiooni taseme (JHāna) ning kogeda sügavat rõõmu ja vaikust, mis ületab igapäevaseid probleeme.

Järeldus: kaheksakordne tee - täielik tee sisemisele vabadusele

Kaheksakordne tee ei ole kaheksa sõltumatut teed, vaid täielik süsteem, mis on omavahel seotud ja täiendav. See algab õige mõistmisega (õige vaade), juhib korrektset motivatsiooni (õige mõtlemine), reguleerib välist käitumist (õige kõne, õige karjäär, õige elu) ja hoolika pingutuste (parempoolse hoolsusega), pideva teadlikkuse (õige teadlikkuse) ja sügava kontsentratsiooni (õige kontsentratsiooni) kaudu, mis viib lõppkokkuvõttes tarkuse ja täieliku valu (NIRVANA) täiuslikkuseni.

Alates tänasest saate:

  • Alustage "Mindfulnessist": veeta 5-10 minutit päevas, et oma hingamist vaikseks jälgida.
  • Harjutage "regulaarset": enne rääkimist küsige endale rohkem küsimusi.
  • Mõelge "õigele vaatele": kui valu lööb, proovige seda jälgida "püsimatuse" ja "omakasupüüdmatuse" vaatenurgast.

Buddha tarkus on tuhandete aastate jooksul eredalt paistnud. Kaheksakordne tee ei ole reaalsusest pääsemiseks turvaline pelgupaik, vaid võimas relv, mis vapralt silmitsi seisab elu tõega ja kujundada aktiivselt sisemaailma. Kui hakkate harjutama, leiate, et tõeline vabadus ei tulene välisest omamisest, vaid sisemisest ärkamisest ja rahust. See iidne tee ärkamiseni ootab iga kaasaegset inimest, kes igatseb valu vabaneda ja leida tõelist õnne, et alustada. Kas olete valmis minema minema?

Kasutajad, kellele meeldis