Täna räägime väga huvitavast teemast, millest paljud inimesed ei pruugi kunagi mõelda. Miks keelab Vietnam võõrkeelte ja kas on erandeid või erilisi märkmeid?

Esiteks kujutage ette, et olete just sünnitanud väga armsa beebi ja soovite oma lapsele James Nguyeni või Sofia Tranit nimetada. Nimed kõlavad väga läänelikult. Kuid kui minna komisjoni sündimiseks registreeruma, raputas ametnik pead ja ei saanud seda Vietnami õiget nime. Mis on põhjus, miks Vietnamil see määrus on? Üks suurimaid põhjuseid on kaitsta riiklikku kultuurilist identiteeti. Inimese nimi pole mitte ainult viis, kuidas üksteisele helistada, vaid ka osa kultuurist, ajaloost ja traditsioonidest. Vietnamis on nimel sageli sügav tähendus. Näiteks tähendab Jade kalliskivi, kangelaslik tähendab tugevat või orhideerumist õrnaid orhideesid.

Need nimed pole mitte ainult ilusad, vaid ka seotud Vietnami inimeste kultuuri, kombete ja hingedega. Kui kõik tahavad oma lapsi lääne stiilis nimetada, näiteks John, Mary või David, siis järk -järgult võivad kaduda puhtad vietnami nimed nagu Minh, Huong, TAM. See on nagu teil oleks lõhnav veiseliha nuudlisupp, kuid nimetage seda nuudlikoppiks. See kõlab hästi, kuid kaotas Vietnami kvaliteedi. Seetõttu näeb seadus ette Vietnami kodanike nimed Vietnami või Vietnami etniliste vähemuste keeltesse. Näiteks Tay, Nung, Thai. Lühidalt, see peab olema Vietnami etniline vähemus või vietnamlased. Selle eesmärk on tagada, et nimi peegeldab õiget rahvuslikku identiteeti, mitte võõrkeelte poolt.

Teine põhjus on natuke kuiv, kuid väga reaalne on tsiviilseisundi juhtimisel.

Kujutage ette, kui inimene nimega Alexander Victoria või isegi @Nguyen123, on riiklik andmebaasisüsteem väga keeruline. Näiteks kui nimetate mu lapsele Nguyen Thi Elizabeth Alexandra, pole mitte ainult pikk, vaid ka raskesti arvutisüsteemi sisenemine. Rääkimata kooli minnes, töötades, paberite, pika nime või välismaalase tegemisest võib nii helistajatele kui ka kuulajatele keeruliseks muuta. Sest kõik ei tea võõrkeelte. Teine põhjus on tagada, et nimi ei riku traditsioone ja traditsioone ega kahjusta teisi. Näiteks kui te nimetate jalgpalluri nime lapse Nguyen Ronaldo, kõlab see hästi, kuid võib pidada Vietnami kultuuri jaoks sobivaks.

Või oletame, et nimetate sama nagu suur ajalooline tegelane, teid lükatakse kindlasti tagasi, kuna see on kirjutamata reegel, et vältida lugupidamatuid ajaloolisi ja kultuurilisi tegelasi. Lisaks keelab seadus ka teiste huvide rikkumise nime. Näiteks kui nimetate oma lapsele Nguyen Van Vinfast brändi reklaamimiseks, ei saa seda mitte ainult keelata, vaid ka ohtu kaevata. See on lugu Vietnami inimestest, kes abielluvad ja sünnitavad lapsi. Nii et nüüd on erandeid. Näiteks mis siis, kui abiellute?

Kas pole võimalik lapsi rahvusvahelisel viisil panna? Ärge muretsege, Vietnami seadustel on endiselt väga huvitavaid erandeid, et olla mõnel erijuhtumil paindlik. Näiteks kui see on välismaine rahvus, on see muidugi suurim erand. Kui teie laps ei kanna Vietnami kodakondsust, vaid välismaise rahvuse, näiteks Jaapani, Korea ja Ameerikaga, lubatakse teil nimetada võõrkeeled vastavalt selle riigi eeskirjadele, arutelu pole. Näiteks kui abiellute hispaania keelega, nõustus paar kirjalikult, et laps toob Hispaania kodakondsuse, võite nimetada oma lapse Sofia Garcia või Alexandro Tran.

Sel juhul antakse sünnitunnistus vastavalt riigi määrustele, et muidugi võetakse vastu kodakondsusega laps ja välismaiste edusammude nimi. Tegelikult on palju juhtumeid, kus lapsed, kelle vanemad on välisriikide kodakondsus, kuid mida nimetatakse endiselt pooleks meie poolest nagu Daniel Nguyen või Sofia Tran, kui see nimi on kirjutatud ladina keeles ega riku peeneid tavasid ja traditsioone. Mitte ainult, et Vietnami naturaliseeritud inimestel on huvitav erand või paluda naasta Vietnami kodakondsusesse, vaid hoida siiski välisriikide kodakondsust.

Sel juhul lubatakse neil nimetada siiriku Vietnami ja võõraste vahel. Näiteks saab naturaliseeritud inimene valida Nguyen Johni, Tran Maria või Nguyen Xuani poja, Dinh Hoang LA, Dinh Hoang Cam. See loob võõraste elementide paindlikkuse, aidates neil mõlemal Vietnami identiteeti hoida ja säilitada osa teise riigi kultuurist.

Üks viis intelligentsest seadusest mööda hiilida, mida paljud vanemad kehtivad, on Vietnami võõras foneetiline transkriptsioon. Näiteks peab ta lapse David Nguyeni nimetamise asemel kirjutama hiljem mitmekordse väljaviskamisena, mitte et David kirjutas ingliskeelses stiilis. See on seadus. Ka oma lapse nimeks kodus oleva võõrkeelse nime järgi nimetamine on muretu. Näiteks sünnitunnistus on nguyen thi minh anh, kuid kodus nimetate oma lapsele ema või bela või senat midagi. See on Vietnamis väga populaarne. Eriti tänapäeval peredele, kellel on võõrad elemendid või tänapäevased pered. Lisaks sellele, et ei saa oma lapsi võõrkeeles nimetada, on ka Vietnami seadustel ka muid märkusi, et tagada lapse nimi kehtiv.

Siin on mõned asjad, mida vanemad peavad meeles pidama.

Ehkki maksimaalse märkide arvu kohta pole konkreetseid eeskirju, ei tohiks nimi olla liiga pikk, et vältida raskusi kasutamisprotsessis. Näiteks on nimi Nguyen Tran Linh San nagu Mai Xuong Ngoc. Hästi kõlab hästi, kuid paberid või klassi nime täites on mõlemad vanemad väga väsinud. Teine määrus on see, et nime ei lubata sisaldada numbrit või erimärke, näiteks @, #, $, %, ... näiteks Nguyen Van 123 või Le Thi @ lükatakse kindlasti viivitamatult tagasi. Põhjus on tagada järjepidevus riiklikus andmebaasis.

Nimi ei riku ka teiste ega traditsioonide ja traditsioonide seaduslikke õigusi. Näiteks ei saa te oma lapsele Nguyen Van Dienit nimetada, kui seda nime peetakse negatiivseks tähenduseks, lõbusaks või solvavaks. Kuid rikkumise või kauni puhta raami määramine on siiski endiselt ebamäärane, seega peetakse seda hoolikalt. On veel üks näide: on juhtumeid, kus üks inimene soovib oma poja Nguyen Van Maradona, Messi, Ronaldo jalgpallifännide tõttu nimetada, kuid tsiviilseisuagentuur keeldub kindlasti, kuna see nimi ei sobi Vietnami kultuuri jaoks ja seda saab segadusse ajada.

Lõpuks nimetasid nad tema poja Nguyen Van Dat, kuid kutsusid kodus ikkagi Maradonaks lõbutsemiseks, keegi ei öelnud. Võite näha, et Vietnami võõrkeelsete nimede keeld ei tähenda vanemate jaoks keeruliseks või raskendada seda kellelegi, vaid kaitsta kultuurilist identiteeti, tagades juhtkonna ühtsuse, aidates teie lastel olla tähenduslik nimi. Seaduses on siiski endiselt paindlikke erandeid, eriti võõraste elementidega juhtumite puhul.

Mis saab Vietnamis, kuidas on teiste riikidega?

Libistagem mööda maailma. Euroopas ei taha ka laste nimetamine olla mugav. Paljudel riikidel on nimekiri heaks kiidetud või nad vajavad kohalikku keelt ja kultuuri. Eesmärk on kaitsta lapsi veidrate nimede eest ja säilitada rahvuslik identiteet. Näiteks on Islandil seadus alates 1993. aastast, peab valima 2000. aasta Islandi nimest, ei aktsepteeri võõrkeelte nimesid. Saksamaa nõuab sugu selgelt, keelates nimed, mis pole realistlikud. Prantsusmaa keelas lastele ka naljakad nimed. Ameerika, eriti USA, on kuulus oma liberaalide poolest.

USA -s otsustab iga osariik nime nime ja lubab peaaegu kõike alates Apple'ist kuni hashtagini või @. Nimi pole aga solvunud, mitte liiga pikk, tavaliselt vähem kui 30 tähemärki või brändi rikkumisi. Näiteks keelas Californias Hitleri nime. Aasias on see üsna mitmekesine, kuid seab sageli esmatähtsaid põliskeeli nagu Vietnam. Hiina nõuab nime, et nimi oleks hiina tegelastes ja keelatud kummalised tegelased nagu @ või poliitiline tundlikkus. Jaapan piirab koleda tähenduse tõttu 3000 Kanji Hiragawa nime, nagu deemonid.

India on rohkem vaba, kuid keelab klasside eristamise või religioonid. Lõuna -Korea kasutab Hangani, et lubada võõrkeele transkriptsioone nagu John Geor, kuid võrreldes Vietnamiga. Aasia on vähem keelatud, kui nimi transkribeeritakse kehtiv. Austraalias ja Uus -Meremaal on nimi tasuta, kuid keelas veidrad või kummalised nimed, mis häbi põhjustavad. Saudi Araabia nõuab islami nime, ei luba nime kanda lääne elementi. Lõuna -Aafrika Vabariik keelas rassismi nime, igal riigil on oma põhjused.

Seega peegeldavad iga riigi nimetamismäärused ainulaadset identiteeti. Vietnam ja Euroopa hoiavad Ameerika traditsioonilist keelt eelistamas isiklikku vabadust. Ja enamik teisi Aasia riike tasakaalustab traditsioonide ja modernsuse kahte tegurit. Ükskõik, kus te ka pole, on ühine eesmärk kaitsta lapsi ja veenduda, et nime kasutatakse.